Meie lugu

Aastatel 1937 –1939 käis üle praeguse Rapla maakonna suur ärkamislaine. Üheks kristlaste kogunemiskohaks sai ka Matsi-Jaani talu rehetuba Tõrma külas Rapla lähistel. Kui kooskäijate arv kasvas juba umbes 35 inimeseni, tekkis vajadus luua kogudus. Paraku ei saadud selleks ametlikku luba ja nii moodustati Tõrmasse 24.veebruaril 1940. aastal Tallinna Immaanueli koguduse filiaal, mida hakkas juhtima Anton Elming.

1940. aastal jõudis Eestisse kommunistlik režiim, järgmisel aastal ka sõda. Mitmed koguduse liikmed mobiliseeriti Vene kroonusse, osa jäidki sõtta. Sõda ja enamlaste tagakius rüüstasid rängalt Tõrma tööpunkti ja regulaarsed kooskäimised lõppesid.

Kommunistliku ajupesu kiuste jätkasid tublid kristlased salajasi kooskäimisi, nüüd juba Raplas, ametlikku filiaali aga enam ei eksisteerinud.

Aeg läks ja kooskäijate arv kasvas tasapisi, kuni kuuekümnendate aastate lõpul hakkas vend Martin Poverus visalt kulutama Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee uksepakku. Ivan ei tahtnud kuuldagi veel ühe nn “igandliku kultusekeskuse” rajamisest. Tuli minna kompromissile. Järlepas tegutsev pisike baptistikogudus likvideeriti ja selle arvel avati uus kogudus Raplas. 1. aprillil 1973 toimuski Rapla Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide koguduse asutamiskoosolek, millest võtsid osa 10 Järlepa Baptistikoguduse liiget ja 27 Rapla uuestisündinud kristlast. Presbüteriks valiti Martin Poverus. Esimesed 7 aastat käis värske kogudus koos Loo tänav 8, Harri ja Ella Düüna eramus. Alles 1979. aastal osteti koguduse ühiste jõududega maja Koidu ja Kohtu tänava nurgal, mis avati pärast ümberehitusi koosolekuteks aastal 1980. Koguduse hingekirjas oli siis 37 liiget.

1987. aastal toimus koguduses pööre – pealinnast kutsuti uueks karjaseks Indrek Luide. Samal ajal hakkasid toimuma pöördelised sündmused ka üle terve endise Nõukogude Liidu, mille tulemusena kuulutati 1991. aastal välja Eesti Vabariik. Samal aastal sai kogudus ka uue nime – Rapla Vabakogudus. Poliitiline ärkamine käis koos vaimuliku ärkamisega ja nii täitusid palvemaja ruumid kiiresti uute inimestega, kellest väga suur osa oli noori. Kogudus virgus otsekui uuele elule. Alustati jüngrikooliga, tegutses kitarrikool, laulis 70-liikmeline gospelkoor, korraldati laagreid, käidi süstamatkadel, igal kuul ristiti inimesi. Lühikese ajaga liikmete arv viiekordistus. Vana armas roheline maja jäi selgelt kitsaks. Projekteeriti uut võimsat kirikut…

Uus kirik tuli aga hoopis ootamatust kohast: 1997. a jaanipäeva paiku sõitsid Indrek Luide ja Reimo Laup Rootsi ning tõid sealt kaasa terve maja. Uue, torniga kiriku sisseõnnistamine leidis aset juba sama aasta detsembris.

Aasta 2000 algas kogudusele murelikult – ees ootas Indrek Luide lahkumine. Kogudus jäi karjaseta… Sügiseks sai mure siiski lahenduse – kogudust juhtis nüüd pastor Allan Helde.

Kogudus on vaatamata aja ja ühiskonna muutustele, aga tänu Jumala armule püsima jäänud ning hetkel on RVK hingekirjas u 50 aktiivset liiget. Jumala abiga tegutsevad diakooniateenistus, pühapäevakool ja paljud kodugrupid.

Alates augustist 2012 juhatab Rapla Vabakogudust Matthew Edminster.

3 thoughts on “Meie lugu”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga